Zefiiri esimene päris oma lastepidu sai teoks
Käed on maiustuste valmistamisega jälle sedavõrd hõivatud olnud, et blogimine tahaplaanile jäänud. Üks ütlemata tegus ja tore novembrikuu on Zefiiril olnud. Mitmed vahvad lastepeod nii Pärnus kui Tallinnas, mis on mind kokku viinud paljude meeldivate inimestega ja andnud võimaluse külastada erinevaid huvitavaid mängutubasid.
Mõtlesin ükspäev just sellele, et ilmselgelt on mu peolauad ennekõike silma jäänud tüdrukute vanematele. On see nüüd siis hea või halb? Ühest küljest on see muidugi väga tore, sest roosaga möllata mulle meeldib. Samas kibelevad näpud pisut juba ka uute väljakutsete (loe: mehiste poistelaudade) järele. Õnneks on peagi ühe armsa väikemehe sünnipäev tulemas ja saan roosale ja sitsidele-satsidele pisut vaheldust. Kuid palun ärge nüüd valesti vaid aru saage- sitsid-satsid on ja jäävad mu lemmikuks ka edaspidi:)
Ah, jaa, sellest tahtsin veel ka kirjutada, et mõned päevad tagasi toimus esimene Zefiiri päris oma lastepidu. Pärnus, kaunis Villa Meris. Mis seal salata, ma kujutasin vaimusilmas küll ette, et romantiline Teaparty võiks olla pisikestele tüdrukutele lõbus ja tore vaheldus mängutubades mauramisele, kuid päris kindel ei saanud nelja poja emana ma ju sellele olla. Nüüd kui esimene pidu on tehtud ja mõned päevad olnud aega seedida, tunnen, et see õnnestus! :) Jah, tüdrukutele meeldib ilus olla ja meeldib poseerida, meeldib muffineid kaunistada ja neid koos sõpradega pidulikult kaetud laua taga nautida koos tassikese teega. Esimeselt peolt sain väärtuslikku enesekindlust ja usku edasiliikumiseks, kuid ka hinnalist tagasisidet selle kohta, mis sellise peo veelgi ägedamaks muudab. Väikeste piduliste arvamuse võttis kõige paremini kokku ühe armsa neiu sõnad oma emale: "emme, emme, teeme minu peo ka siin!:)" Jess, see on parim kompliment mu tööle, aitäh, kaunitar! Õhata pikalt aega ei ole, sest ees ootavad juba uued peod ja vaaritamised! Ilusat advendiaega teile ja loodan, et peagi kohtume ka Sinuga!:)
Mõtlesin ükspäev just sellele, et ilmselgelt on mu peolauad ennekõike silma jäänud tüdrukute vanematele. On see nüüd siis hea või halb? Ühest küljest on see muidugi väga tore, sest roosaga möllata mulle meeldib. Samas kibelevad näpud pisut juba ka uute väljakutsete (loe: mehiste poistelaudade) järele. Õnneks on peagi ühe armsa väikemehe sünnipäev tulemas ja saan roosale ja sitsidele-satsidele pisut vaheldust. Kuid palun ärge nüüd valesti vaid aru saage- sitsid-satsid on ja jäävad mu lemmikuks ka edaspidi:)
Ah, jaa, sellest tahtsin veel ka kirjutada, et mõned päevad tagasi toimus esimene Zefiiri päris oma lastepidu. Pärnus, kaunis Villa Meris. Mis seal salata, ma kujutasin vaimusilmas küll ette, et romantiline Teaparty võiks olla pisikestele tüdrukutele lõbus ja tore vaheldus mängutubades mauramisele, kuid päris kindel ei saanud nelja poja emana ma ju sellele olla. Nüüd kui esimene pidu on tehtud ja mõned päevad olnud aega seedida, tunnen, et see õnnestus! :) Jah, tüdrukutele meeldib ilus olla ja meeldib poseerida, meeldib muffineid kaunistada ja neid koos sõpradega pidulikult kaetud laua taga nautida koos tassikese teega. Esimeselt peolt sain väärtuslikku enesekindlust ja usku edasiliikumiseks, kuid ka hinnalist tagasisidet selle kohta, mis sellise peo veelgi ägedamaks muudab. Väikeste piduliste arvamuse võttis kõige paremini kokku ühe armsa neiu sõnad oma emale: "emme, emme, teeme minu peo ka siin!:)" Jess, see on parim kompliment mu tööle, aitäh, kaunitar! Õhata pikalt aega ei ole, sest ees ootavad juba uued peod ja vaaritamised! Ilusat advendiaega teile ja loodan, et peagi kohtume ka Sinuga!:)